MIS JUHTUB, KUI MA VÕLGU JÄÄN?

UUENDATUD 17. NOVEMBER 2019
UUENDATUD 17. NOVEMBER 2019

Kirjutas Christopher Tammet, Xlaenu looja, jurist.

Lühidalt öeldes, näeb võlgu jäämine välja nii:

  1. Oletame, et sõlmid laenulepingu ning jääd laenu tagasi maksmisega viivitusse. 
  2. Viivituses olles oled sa juba kellegile võlgu ning sulle helistatakse või saadetakse meeldetuletustkirju, mis teatavad, et viivis jookseb (see viivis ei pruugi seaduslik olla) ning ähvardatakse inkasso või kohtuga.
  3. Mõningase aja pärast laenuandjal kannatus katkeb ning ta annab sinu vastu oleva nõude (võlgnevuse) üle inkassofirmale. Inkassofirma hakkab sulle saatma meeldetuletuskirjasid (mis samuti maksavad) ning võib ähvardada pangakontode arestimise või vara müüki panekuga. Muide, kahte viimast inkassofirmad teha ei saa, sest neil pole sellist pädevust.
  4. Lõpuks, kui inkassofirma mõistab, et sa ei kavatsegi võlga ära maksta pöörduvad nad kohtusse. Kohtus tehakse sinu kahjuks (või mitte) kohtuotsus, millest selgub, et oled kohustatud võla tagasi maksma. 
  5. Pärast kohtuotsuse tegemist saab laenuandja või inkassofirma (oleneb kes nõudega kohtusse läks) sinu vastu esitada kohtutäiturile avalduse ning algab täitemenetlus.
  6. Kohtutäitur, kes tegutseb täitemenetluse raames, on esimene ja ainus isik, kes saab arestida sinu sissetuleku, pangakontod või panna vara müüki.

Tahad teada põhjalikumalt, kuidas võlgu jäämine välja näeb? Loe edasi.

Võlgu jäämise etapid

Alustuseks natukene juriidilist juttu. Rahvakeeli ‘’võlgu jäämine’’ on seaduse tähenduses kohustuse rikkumine. Võlaõigusseadus täpsustab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Võlausaldajana käsitletakse isikut, kellele ollakse võlgu ehk kes antud juhul Teile laenas raha – näiteks pank, kiirlaenufirma (juriidilised isikud) või mõni tuttav inimene (füüsiline isik).

1. Jääd Võlgu

Enne kui kellegil on õigus Teilt midagi nõuda peate võlgu jääma. Praktikas paljud tsiviilkohtuvaidlused tiirlevad selle ümber, kas isik on võlgu jäänud või mitte, sest inimestel on erinev arusaam võlgu jäämisest. Et võlgu jääda, tuleb võlasuhet rikkuda. Järgnevalt vaatleme, kuidas üldse saab võlasuhe tekkida.

Võlasuhe võib tekkida:

  1. Lepingust;

Nt kui ostad poest banaane või võtad pangast laenu.

  1. Kahju õigusvastasest tekitamisest;

Olukorrad, kus sulle põhjustab kahju isik, kellega sa pole lepingulises suhtes. Nt keegi sõidab su aia puruks või ründab sind ning rünnaku käigus põhjustab kehalisi vigastusi või näiteks suvalise maja küljest kukuvad sulle jääpurikad pähe ning saad viga (ohtliku ehitise või asja omaniku vastutus).

  1. Alusetust rikastumisest;

Nt juhul kui 2 korda maksad mingi asja eest, siis selle teise makse saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel.

  1. Käsundita asjaajamisest;

Mõte on ajada inimese asju, kes on parasjagu ära. Nt kui naaber on reisil ja tunned, et tema korterist tuleb kärsahaisu, siis võid palgata lukuabi, kes teeb korteri ukse lahti ning võimaldab sul siseneda ja naabri korterit kontrollida. Lukuabile pead sina maksma, aga hiljem on sul õigus lukuabi arve sisse nõuda reisil olnud naabrilt;

  1. Tasu avalikust lubamisest;

Kui miskit on kadunud ja panen kuulutuse üles, millega luban tasu, siis kohaldub tasu avaliku lubamise säte.

  1. Ja muust seaduses tulenevast alusest.

On olemas ka seaduses sätestatud erijuhtumeid võlasuhte tekkimiseks, kuid eespool mainitud punktid on enim levinud võlasuhte tekkimise alused.

Kui võlasuhe on tekkinud ning Te rikute seda, siis muutub võlausaldaja Teie suhtes aktiivseks, sest ta tahab oma raha tagasi saada. Juriidiliselt saavad võlausaldajad Teie vastu kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid:

  1. nõuda Teilt kohustuse täitmist (teisisõnu, et maksaksite võlgu oleva summa ära)
  2. oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (nt ostu-müügilepingu puhul ei pea müüja andma Teile asja enne üle, kui olete talle maksnud)
  3. nõuda kahju hüvitamist
  4. taganeda lepingust võib öelda leping üles
  5. alandada hinda
  6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (viivist hakkad siis maksma, kui oled oma maksetega viivituses ehk pole õigel ajal ära maksnud. PS! Kui oled võlgnetavast summast mingigi osa tagasi maksnud, siis ei saa viivist nõuda kogu summa eest, aga praktikas siiski nõutakse).

Meeldetuletuskirjade saatmist või helistamist saab põhjendada 2 asjaoluga.

Esiteks, kui Te võlgu jäie, siis pole mõtet Teid kohe kohtusse kaevata, sest võla tasumine võis hilineda seoses inimliku eksimusega ning hagi esitamine kohtusse maksab ka omajagu.

Teiseks, meeldetuletuskirjadele saab hinna määrata ning kui Teile saadetakse 5 meeldetuletuskirja, millest igaüks maksab 20€ tükk, siis saab ka nendelt teenida kasumit. Professionaalsemad ettevõtted mainivad meeldetuletuskirjas ära ka selle, et seoses võlgu jäämisega hakkab viivis jooksma.

Juhul, kui helistamisest ning meeldetuletuskirjade saatmisest ei piisa võidakse Teie vastu olev nõue (ehk Teie võlgnevus) üle anda inkassofirmale. Inkassofirma teeb põhimõtteliselt samasugust meeltetuletustööd, kuid pisut teisel toonil.

2. Inkasso tegevus

Jäädes võlgu mõnele laenuandjale võite ootamatult saada kõne inkassofirma võlasissenõudjalt, kes nõuab Teilt laenu tagasimaksmist, mitmekordistunud viivist, inkassokulusid ning ähvardab kohtuga ja/või pangaarvete arestimisega, töötasu arestimisega, vara arestimisega või isegi vangistusega.

Esiteks olgu öeldud, et inkassofirmad ei saa arestida pangaarveid, töötasu või vara ning veel vähem saavad nad kellegi vangi saata. PS! Pangaarve või vara arestimiseks on vaja täitedokumenti (nt kohtuotsust) ning ainult kohtutäituril on õigus arestida. 

Inkassofirmad ei või kasutada sunnijõudu ega sekkuda omandiõigusesse. Täitemenetlusest aga rohkem järgmise punkti juures.

Inkassofirmade puhul tuleks kriitiiline olla viivisearvestuses, sest nemad määravad võimalikult kõrge viivise, mis ei pruugi olla seaduslik. Lisaks, inkassofirmad teenivad protsendi sissenõutud summast ehk mida suurema summa nad Teilt sisse nõuavad, seda rohkem teenivad nad ka ise. 

Mõistlik oleks inkassofirmadelt paluda volitust, millest peaks nähtuma, kas nad üldse on volitatud esindama laenuandjat (loe: võlausaldajat), kellele Te võlgu jäite. Lisaks tuleks lasta neil ära põhjendada, kuidas nad viivist arvutavad, sest nende viivisearvestus võib olla vabalt laest võetud.

Kui soovite ja saate võla tagasi maksta, siis saab lasta inkassofirmadel teha maksegraafik. Tavaliselt nad pakuvad ise maksegraafiku tegemise võimalust. Kui aga tahate neid mingil määral peedistada, siis makske võlg ära otse võlausaldajale, mis lõikab inkassofirmad välja ning nad peavad ise maid jagama võlausaldajatega.

Juhul kui inkassofirma pole Teilt võlgnevust kätte saanud ning nad tunnevad, et nende töö on tühja läinud, siis võidakse pöörduda kohtusse. Protsess on lihtne – esitatakse hagi sinu vastu võlgnevuse sissenõudmiseks. 

Müüti, et kiirlaenufirmad ei lähe kohtusse, ei tasuks tõsiselt võtta. Kiirlaenufirmade eesmärk on kasumit teenida ja kuna laenuvaldkonnas on palju võlglasi, siis on ka nende ärimudelis keskne koht kohtus käimisel. Paljudel inkassofirmadel on ka oma juristid, kes tegelevad hagidega.

3. Kohus

Kohtusse hagiga Teie vastu võib pöörduda võlausaldaja (nt pank, kellele võlgu jäite) või panka esindav inkassofirma. Kui panka või kiirlaenufirmat esindab inkassofirma, siis tuleks lasta neil näidata esindusõigust sisaldavat volitust. Kui Teid antakse kohtusse, siis võlgniku jaoks on positiivne see, et kohtult saab paluda viivise vähendamist ja maksegraafiku tegemist. Lisaks, kohtusse ei pea füüsiliselt kohale minema, menetlus võib olla ka kirjalik ehk paberkandjal selgitad oma seisukohad ära.

Üldjuhul kiirlaenuvõlgnevusi kohtus üldmenetluse raames ei lahendata, sest võlgnikel pole piisavalt ressursi üldmenetluse rahastamiseks. Uudne menetluse liik on maksekäsukiirmenetlus, mille raames lahendatakse 80% kiirlaenuvõlgnevustest. 

Maksekäsukiirmenetluse point on see, et kiirelt (ilma kohtuistungita) lahendada ära väiksemad asjad (võlg ei tohi koos intresside ja viivisega ületada 6400 eurot). 

Otstarbekuselt on maksekäsukiirmenetlus kahe otsaga asi – ühelt poolt on ta kiirem ja odavam kui üldmenetlus, aga teiselt poolt vähem võlgniku huvidega arvestav. Nimelt, kui võlgnik pole makseettepanekus olevat summat tasunud ega esitanud sellele vastuväidet 15 päeva jooksul, siis teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise kohta.

Nüüd, kui eelpool mainitud maksekäsk on tehtud, saab alustada täitemenetlusega, mida viib läbi kohtutäitur.

4. Täitemenetlus

Täitemenetluse (sundtäitmise) eesmärgiks on kasutada äärmuslikke meetmeid, et kallutada võlgnikku raha tagasi maksma.

Sundtäitmine on vajalik:

  • kui keegi ei taha raha (tagasi) maksta;
  • omakohtu vältimiseks;
  • ning osa riigi sissetuleksut tuleb sealt (maksud).

Täitemenetlus on see instants, mille raames kohtutäitur võib su pangaarved arestida (ka tulevikus loodava pangakonto), töötasu arestida, vara arestida või asenduskaristuse määrata.

Viimased mõtteterad

  • Võlgu jäämine on osa elust

ning seda ei peaks häbenema, sest see võib juhtuda meie kõigiga – on ju võlgnikke nii suurärimeeste,  raamatupidajate, sportlaste, poliitikute jms hulgas. Tähtis on aga teada, kuidas protsessina võlgu jäämine välja näeb, et omada ettekujutlust suurest pildist.

  • Aeg

Tihtipeale faktor, millega võlgu jäänud inimesed inimesed ei arvesta, on aeg. Jäädes viivitusse laenu tagasi maksmisega läheb aega kuid, kui mitte aastaid enne kui keegi saab arestida võlgniku pangakontosid või müüa vara. Võib tekkida küsimus, miks läheb nii kaua aega!? Aega läheb sellepärast kaua, et asjaajamine ja paberimajandus ise võtab aega, lisaks veel seadusest tulenevad tähtajad, mis tuleb võlgnikule anda, kohtutähtajad jne. Seega aega võla tagasi maksmiseks on piisavalt ja enne poolt aastat ei tohiks keegi võlgniku vara kallale minna.

  • Koostöö

Kui võlgnik näitab ise välja koostöövaldmidust ja soovi oma võlg likviteerida, siis suhtub võlausaldaja leebemalt võla sissenõudmisse ning võlgnik võib saada parema diili.

Xlaenust

Xlaen.ee on tasuta veebileht aitamaks Teil aru saada erinevatest laenutingimustest ja laenudega kaasnevast. Selle veebilehe põhiline eesmärk on leida soodsamad laenud Eestis. Iga laen on finantskohustus! Xlaen.ee privaatsuspoliitika leiate siit: Privaatsuspoliitika, Xlaen.ee kõiki laene saate näha siit: Sisukaart

Kontakt

Huvi korral vaata Meist lehte või kasuta allpool olevaid meiliaadresse.
Küsimused ja abi: Christopher@xlaen.ee, ettepanekud ja soovitused: info@xlaen.ee. Kui Teil on küsimusi, siis vaadake Korduma Kippuvad Küsimused (KKK). Vajadusel saate ka ise küsimusi esitada. Enne laenamist veenduge, et suudate laenu tagasi maksta.