MIS ON KIIRLAEN?

mis on kiirlaen
UUENDATUD 9. DETSEMBER 2019
UUENDATUD 9. DETSEMBER 2019

Kirjutas Christopher Tammet, Xlaenu looja, jurist.

Kiirlaen on laenutoode, mida iseloomustab tagatise puudumine, väike laenusumma, kõrge krediidikulukusemäär ning lühike tagasimakse tähtaeg. Kui esitad laenutaotluse on laen võimalik kätte saada juba 15 minuti pärast.

Mis on kiirlaen täpsemalt?

Alustame nimevalikust. Kiirlaenu nimevalikut iseloomustab asjaolu, et kiirlaenu saab kiirelt kasutama hakata – esitades laenutaotlus on vōimalik laen samal päeval kätte saada. Täpsustustuna võib öelda, et Eestis on ka kiirlaenupakkujaid, kes väljastavad põhisumma 15 minuti jooksul pärast laenutaotluse esitamist.

Riikides, kus emakeelena räägitakse inglise keelt, kasutatakse kiirlaenu tähistamiseks väljendeid ”payday loan” ja “fast loan”. Miks just nimeks on valitud ”payday loan” tuleneb sellest, et paljudes ingliskeelsetes ühiskondades tuleb kiirlaen tagasi maksta järgmiseks palgapäevaks.

Juriidilises tähenduses on kiirlaenu puhul tegu tarbijakrediidilepinguga ning valdav osa kiirlaenu regulatsioonist tuleneb vōlaōigusseadusest (ning veidi ka muudest seadusest, eelkōige tsiviilseadustiku üldosa seadusest). 

Muide, nn SMS-laen klassifitseerub samuti kiirlaenuks ja seega tarbijakrediidilepinguks.

Seega, vastates küsimusele – mis on kiirlaen – saab öelda, et kiirlaen on maakeeli kiiresti kätteantav laen, millel on kõrge krediidikulukusemäär ning juriidiliselt on kiirlaen tarbijakrediidileping.

Kes võtavad kiirlaenu?

Esiteks olgu öeldud, et kiirlaenu võtmine on lihtne: kui oled vähemalt 18-aastane, elad Eestis ning sul on vähemalt miinimumpalga suurune igakuine sissetulek, siis üsna suure tõenäosusega sulle antakse kiirlaenu. 

Taustakontroll piirdub kõigest päringuga Maksehäireregistrisse – kui registrist selgub, et oled paadunud võlglane, siis ei pruugi sa laenu saada.

Kiirlaenuvõtjaid on igas vanusegrupis ning laenu võtavad nii naised kui mehed. Eeltoodut kinnitavad erinevad analüüsid, kus on leitud, et kiirlaenu võtavad nii noored (18-25aastased), keskealised (40-50aastased) kui ka pensioniealised (63+). 

Hariduselt võtavad kiirlaenu enim alg- või põhiharidusega isikud, kellele järgneb kutse-, kesk- või keskeriharidusega isikud ning kõige vähem võtavad kiirlaenu kõrghariduse omandanud isikud.

Praktikas võtavad kiirlaenu enim isikud vanusegruppides 25 – 30 ja 55 – 60 eluaastat ning need samad inimesed jäävad ka enim hätta laenude tagasimaksmisega. Geograafiliselt on kiirlaenuklientuuri enim Ida-Virumaal (Kiirlaenuturg analüüs ja ettepanekud). Seega, kuna kiirlaenu on niivõrd kerge taodelda ja tingimused laenusaamiseks on madalad, leiab kiirlaenuvõtjaid kõikide täisealiste inimeste hulgast.

Kui palju on kiirlaenu võtjaid?

Ligi kolmandik eesti leibkondadest omab laenukohustusi. Kui palju on kõikidest laenuvõtjatest kiirlaenuvõtjaid pole päris selge, sest sellekohane stastistika puudub, kuid Swedbanki hinnangul on kiirlaenuvõtjaid üle 100 000 isiku Eestis, Finantsinspektsiooni kohaselt circa 110 000 inimest.

SMS Laenu kodulehel on kirjas, et neil on rohkem kui 160 000 klienti, kellest üle kahe kolmandiku on võtnud laenu rohkem kui korra.

Minu hinnangul on inimesi, kes võtnud kiirlaenu vähemalt korra, kindlasti üle 150 000.

Mis ohud kaasnevad kiirlaenu võtmisega?

Kiirlaenud on üks kõige modernsemaid ja populaarsemaid laenutooteid ning nad eristuvad teistest laenutoodest tuntavalt kõrgema intressimäära poolest. Just kõrge intressimäär teeb kiirlaenude võtmise ohtlikuks – laenuvõtjad peavad tagasi maksma märgatavalt suurema summa kui nt eluasemelaenude või õppelaenude puhul.

Miks on kiirlaenudel nii kõrge intressimäär?

Kõrge intressimäär on tingitud sellest, et kiirlaene antakse ilma igasuguse tagatiseta (reeglina on kiirlaenud tagatiseta, aga on ka tagatisega kiirlaene, mis makstakse välja 24h jooksul laenutaotluse esitamisest) mistõttu kannab laenuandja (kiirlaenupakkuja) oluliselt suuremat riski kui tavalised pankade ja krediidiasutuste poolt väljastatavad laenud. 

Seega, et riske maandada on kõrge intressimäär, mis praktikas täidab nö ”aukude täitmise rolli’ ehk kui mingi osa inimesi jääb pikaajaliselt võlgu, siis on võimalik eelmainitud puudujääke täita laekunud intressimäärade arvelt.

Mis on krediidikulukusemäär (KKM)?

KKM ehk krediidikulukusemäär näitab laenutaotlejale, kui kalliks talle võetud laen maksma läheb. Krediidikulukusemäära väljendatakse protsendina (%). 

Lisaks kõrgele krediidikulukusemäärale võivad tekkida kiirlaenu võtmisel kõrged kõrvalkulud.

Kõrvalkulud on ohtlikud sellepärast, et krediidikulukusemäära arvestusse nad ei lähe. Praktikas on küll ja küll tekkinud olukordi, kus kõrvalkulud kasvavad kordades suuremaks kui tagasimakstav laenusumma ning algselt võetud kiirlaen on mitmekordistunud.

Kõrvalkulud on näiteks:

  • Võlanõudekiri (nt meeldetuletuskiri, mis võib laenuvõtjale maksta 50 eurot tükk)
  • Hoiatuskiri
  • Esimene, teine, kolmas jne meeldetuletuskiri
  • Kiri, mis teatab Teie võla sisestamisest Maksehäireregistrisse
  • Viivised (nende arvestamise ajal intress ei peatu, kuigi seaduslikult peaks peatuma)
  • Lepingu muutmise/pikendamise tasu
  • Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring Maksehäireteregistrisse)
  • Inkassotasud

Kui mõningase aja pärast on jätkuvalt võlg tasumata, läheb asi kohtusse, kus tekib omakorda kulusid:

  • Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral)
  • Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral)
  • Täitemenetluse alustamise tasu
  • Kohtutäituri tasu

Kui palju on kiirlaenu võlglasi?

Alustuseks, mis üldse on võlg? Võlana võib mõista kohustuse rikkumist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest (üldjuhul lepingust) tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Näiteks kui lähed poodi telerit ostma ja poemüüja annab sulle teleri kätte, aga sina ei maksa teleri eest, siis oled jätnud omapoolse kohustuse täitmata. Kui otsustad siiski maksta teleri eest, aga ainult poole summast, siis on tegu mittekohase täitmisega. 

Kui maksad teleri eest, aga mitte kokkulepitud ajal, siis on tegu täitmisega viivitamisega. Seega, lühidalt öeldes on võlg omapoolse kohustuse rikkumine.

Isikud, kes on kohustust rikkunud, ilma mõjuva põhjuseta, on võlgnikud. Võlgnikud saab kanda Maksehäireregistrisse, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema. Tihtipeale ähvardatakse võlgnikke Maksehäireregistrisse lisamisega. Juhul kui isik kantakse Maksehäireregistrisse, siis on tal maksehäire. 

Maksehäire on Maksehäireregistris kirjeldatud füüsilise- või juriidilise isiku võlgnevus oma lepingulise partneri ees (Creditinfo). Muide, kiirlaenud on hetkel trahvide järel suurimad maksehäirete tekitajad.

Maksehäireregistrisse kantud isikute arv

2014
34 706 inimest
2015
42 069 inimest
2018
55 000 inimest

2014 oli Maksehäireregistrisse kantud 34 706 isikut, kellel oli tekkinud võlad seoses kiirlaenu võtmisega. Eelmainitud numbri suhtes tuleks siiski kriitiline olla, sest kõiki kiirlaenu võlglasi pole kantud maksehäireregistrisse. 

Tegelikkuses on võlglaste arv isegi suurem. Seda kinnitavad ka inkassofirmad, kellel oli 2015. aastaks tõusnud kiirlaenu võlglaste arv 42 069-ni. Aastaks 2018 on Maksehäireteregistrisse kantud isikute arv circa 55 000. 

Xlaenust

Xlaen.ee on tasuta veebileht aitamaks Teil aru saada erinevatest laenutingimustest ja laenudega kaasnevast. Selle veebilehe põhiline eesmärk on leida soodsamad laenud Eestis. Iga laen on finantskohustus! Xlaen.ee privaatsuspoliitika leiate siit: Privaatsuspoliitika, Xlaen.ee kõiki laene saate näha siit: Sisukaart

Kontakt

Huvi korral vaata Meist lehte või kasuta allpool olevaid meiliaadresse.
Küsimused ja abi: Christopher@xlaen.ee, ettepanekud ja soovitused: info@xlaen.ee. Kui Teil on küsimusi, siis vaadake Korduma Kippuvad Küsimused (KKK). Vajadusel saate ka ise küsimusi esitada. Enne laenamist veenduge, et suudate laenu tagasi maksta.